Siste oppdatering

Báikenamat ja riektačállin

Dárogiela, sámegiela ja kvenagiela riektačállinnjuolggadusat leat vuođđun go galgá mearridit báikenamaid čállinvuogi.

Dát artihkal gávdno maiddái dárogillii, geahča Stadnamn og rettskriving.

Dárogiela riektačállimis leat mis čállingiela main leat guokte riektačállinnjuolggadusa; girjedárogiella ja ođđadárogiella. Dasa lassin leat mis guovllolaš dahje unnitlohkogielat, sámegiella (máttasámegiella, julevsámegiella, davvisámegiella) ja kvenagiella.

Dárogiella

Ovddeš normerennjuolggadusat báikenamaide, 1912 rájes gitta dassážii go báikenamaid čállinvuogi  njuolggadusat bohte, mearridedje ahte ođđadárogiela riektačállin (riikagiela riektačállin) galggai čuvvojuvvot. Ovdamearkka dihte galggai čállit -vatn ja –skjer miehtá riikka, vaikko daddjojuvvui /vann/ ja /skjær/.

Otná njuolggadusain leat goappašat målformer ovtta dásis. Váldonjuolggadusa lea ahte vuođđun galgá leat báikkálaš árbejuvvon dadjanvuohki ja čállinvuohki galgá čuovvut dárogiela gustovaš riektačállinprinsihpaid (girjedárogiella dahje ođđadárogiella).

Lea eahpeáššálaš earuhit gaskal girjedárogiela ja ođđadárogiela báikenamaid čállinvuogis. Jávrenama Mjøvann Skien gielddas galgá ovdamearkka dihte čállit nie teavsttain mat leat sihke girjedárogillii ođđadárogillii, ja Botsvatn ja Kaldsvatn Bykle gielddas galga fas čállit vatn-sániin.

Máŋggagielat guovllut

Báikenammalága § 11 nuppi oasis daddjojuvvo ahte máŋggagielat guovlluin galget sámi ja kvena namat mat geavahuvvojit olbmuid gaskkas geat ásset bissovaččat dahje geain lea ealáhuslaš čanastupmi báikái, galget leat almmolaš anus dábálaččat, omd. kárttain, šilttain, registariin, ovttas vejolaš dárogiel namain.

§ 4 nammalága njuolggadusain čilge davvisámegiela, julevsámegiela ja máttasámegiela riektačállima geográfalaš viidodaga.

Sámegiela hálddašanguovlu

Sámegiela hálddašanguovlluin galgá namaid vurrolasvuohta leat sámegiella, dárogiella, kvenagiella.

Sámegiela hálddašanguvlui gullet golbma davimus fylkkagieldda ja dát gielddat (sirrejuvvon fylkkaid mielde):

Troms og Finnmark – Romsa ja Finnmárku – Tromssa ja Finmarkku:
Guovdageaidnu – Kautokeino, Kárášjohka – Karasjok, Deatnu – Tana, Unjárga – Nesseby, Porsanger – Porsáŋgu – Porsanki (gielddanamma oktan gielddanma maŋŋálasvuođain mearriduvvui ovdal go gustovaš vurrolasvuođanjuolggadus bođii fápmui), Gáivuotna – Kåfjord – Kaivuono, Loabák – Lavangen, Dielddanuorri – Tjeldsund

Nordlánda:
Aarborte – Hattfjelldal, Hábmer – Hamarøy

Trøndelag – Trööndelage:
Snåase – Snåsa, Raarvihke – Røyrvik, Røros

Máŋggagielat fylkka- ja gielddanamat

Troms og Finnmark – Romssas ja Finnmárkkus – Tromssa ja Finmarkku leat golmmagielat namat,  Trøndelag – Trööndelagesne lea fas lea guovttegielat namma.

Gielddat main leat guovttegielat namat:

  • Gávcci gieldda Romssas ja Finnmárkkus: Guovdageaidnu – Kautokeino, Kárášjohka – Karasjok, Deatnu – Tana, Unjárga – Nesseby, Loabák – Lavangen, Harstad – Hárstták, Dielddanuorri – Tjeldsund, Hammerfest – Hámmerfeasta
  • Njeallje gieldda Norlánddas: Hábmer – Hamarøy, Fauske – Fuossko, Sortland – Suortá, Aarborte – Hattfjelldal
  • Njeallje gieldda Trøndelágas: Snåase – Snåsa, Raarvihke – Røyrvik, Namsos – Nåavmesjenjaelmie

Gielddat main leat golmmagielat namat:

  • Njeallje gieldda Romssas ja Finnmárkkus: Porsanger – Porsáŋgu – Porsanki, Storfjord – Omasvuotna – Omasvuono, Gáivuotna – Kåfjord – Kaivuono, Nordreisa – Ráisa – Raisi

Dan geažil go sámegiella ja kvenagiella leaba kasusgielat, de galgá geavahit genitivhámi báikenamaas go fyllkka ja gieldda namahus (funkšuvdnalasahus) lea mielde.

Máŋggagielat fylkka- gielddanamat (sámegielnamma čuožžu ovddemus gielddain mat leat mielde sámegiela hálddašanguovllu, earret Porsáŋggu gielddas, geahča bajábealde):

Fylkka namma

Romsa ja Finnmárku

Nordlánda

Tröndelaage

Del